Kes ei oleks kogenud olukordi, kus kaamera kaasas, aga pilti ei tule. Loomad nagu elaks teises metsas ja muid pilte ka ei sünni. Aga teinekord, kui kaamerat kaasas ei ole, jooksevad elajad lausa sülle ja pildistamist oleks palju.
Mõned päevad tagasi viisin kõik oma 22 millimeetrist pikemad torud hooldusesse. Las asjatundjad timmivad nad laitmatuks.
Kotti jäi ainult lainurk. Sündiski mõte endal suu vett jooksma ajada ja käed rüpes tedremängu minna.
Enam kui tund enne päikesetõusu olingi kott seljas rappa astumas, kui nägin kaugelt lähenevaid autotulesid. Saabusid kaks soliidset härrat. Tuli välja, et see mu talvel avastatud onn kuulus ühele neist. Kolmekesi sinna sisse ei mahu ja tegime plaani, et ma lähen sinna mõni teine päev. Vara metsas ja väärt päev tõotas tulla ilma tetredetagi.
Jalutasin pimedal teerajal ja teritasin kõrvu. Linnud hakkasid just koidukontserti andma. Musträsta laulu taustal möhitas taevasikk ja aeg-ajalt lendas üle metskurvits. Mõne aja möödudes hakkas hüüdma händkakk. Kuulasingi teda mingi aeg paigal olles. Koidiku lähenedes võtsid laulukorra üle punarinnad. Kaugelt kostsid sookured. Huvitaval kombel ei olnud kuulda tedremängu. Ainult üks aimatav kudrutus kostus ähmaselt.
Jõudsin jõe äärde. Vesi oli kõrge. Mõnusalt sügavpruun rabadest pärit vesi. Istusin maha ja jäin ootama. Lehekõdus keerutasid musträstad ja kuskil eemal häälitsesid viud. Tõusnud päike hakkas juba puid kuldama ja ma mõtlesin asukohta vahetada. Kõndisin piki jõeluhta. Järsku kuulsin raginat. Kaldast ronis üles emis kahe põrsaga. Vaimustav vaatepilt esimestes päikesekiirtes luhal. Tuul oli soodne ja kümne meetri pealt oli neid tore vaadata. Üks põrsastest küll avastas mind ja jõllitas päris mitmed korrad, aga häiret ta ei andnud ja notsud sörkisid rahulikul tempol üle luha võserikku. See oli selline musterolukord, kui ilma toruta metsas juhtud olema.
Päeva sisse mahtusid ka viumängud, konnapulmad, kevadised liblikad ja palju muud hinge soojendavat. Rabas sõid jõhvikaid lisaks minule ka salk siidisabasid.
Tagasiteel pani maaliline õhtutaevas taas pikemat toru ihkama. Maastik oli liiga lage, et minu pikim ots 22 millimeetri pealt piisav oleks olnud. Lõikasin saadud pildist veeradi koos rabahanedega.