Täna lonkisin Matsu oja kallastel. Oja on kitsas ja käänuline, nagu ojad ikka, kui neid sirgeteks kraavideks pole kaevatud. Kui tekib mõte teisele kaldale minna, siis tuleb vaid üle astuda. Sellised metsaojad on mu lemmikud. Tundub, et see oja on ka teistele enne mind meeldinud. Miks muidu on talle nimi antud ja seda ka siiani, põlvest-põlve edasi antud. Loomulikult meeldib mulle ka see, et meil on temaga sama nimi.
Selle oja saatust ähvardab kadumine. Käputäis inimesi saaks taskud raha täis, kaoksid aga kohalikud allikad, pisikesed sood ja ojad. Kaoksid koos oma nimedega. Hääbuks õrn ja liigirikas taimestik, jääksid kuivaks sajad talukaevud. Kui hea võidab kurja, siis lähedusse paekivimaardlat ei tule ja kõik selle paiga rikkus saab rahulikult edasi elada.
Loodan väga, et saan sellest ojast ka paarikümne aasta pärast üle hüpata, janu täis juua ja silmad värskemaks kasta.
28. sept 2008
14. sept 2008
Eelmisel nädalavahetusel sai akadeemiliselt seenel käidud. Lõunamaal, Võru kandis Rõuges. Teaduritega metsas ja hiljem vestlusringis. Korjasime paari metsaskäiguga üle 170 liigi erinevaid seeni. Loomulikult ei möödu selline oleng tagajärgedeta. Seenekihk jääb ju organismi pikalt püsima ja seda ei väljuta ka rohke veega. Saigi sel nädalal oma tuttavad tukad läbi kammitud. Võiseened hapnema pandud. Õrnemad võis praetud.
Sügisene mets on ürgset väge täis. Korilase unistus. Ühed marjad riknemas, teised valmimas. Mustikaid, kukemarju enam suhu ei pista. Mõned sinikad veel kõlbavad. Jõhvikad aga hakkavad alles pihta. Pohlad on ka väga küpsed. Sõin pohli ja jõhvikaid nii, et suu valus. Minu sealses metsatukas teeb tiire ka karu. Tahaks teada kuidas tema suuga lood on. Nuumab ta ju praegu ennast nii kuis jaksab. Marjadel suur osa. Vahel ka midagi toekamat. Ott oli ühe pehkinud kasetüve tõukudest korralikult puhtaks teinud.
Mets on üldiselt vaiksemaks muutunud. Paiguti on päris vakka. Seenel olles aga hakkas rõkkama. Metsvintide rändeparv sattus minuga sama rada minevat. Kõik olid isased. Osad olid ametis jõugu koos hoidmisega ja hõikasid kuuselatvades. Tihased on ka talvistesse salkadesse kogunenud.
Lisaks kõigele elutsevale on mets praegu ka vett täis. Üks soonekoht, kust tavaliselt saapaga läbi saab, oli laiaks voolavaks ojaks tõusnud. Vett oli nii palju, et panin kummikud kaenla alla ja põlvedest kõrgemale kääritud püksid said ikkagi märjaks. Üks suur kuivenduskraav oli samuti vett täis, aga vesi seisis. Seda kraavi toitis ja pani ühes suunas liikuma kiire vooluga ja rohke veega oja, mida muidu polegi olemas. Vaid veidi heledam rohi kasvab seal muidu.
Praegu on väga hea aeg murumunade korjamiseks. Võiga praetult hõrgult maitsev saak. Pildil on pirn-murumunad.