Tänane päev koos eilsega olid taas päikeselised. Sõin silmadega kõiki värve, mis vahepealsel hallil ajal olid üsna ära ununenud. Nautisin puuvõrasid sinitaeva taustal ja kuulasin ronkade kevadhüüdeid. Ka suur-kirjurähn ei suutnud end vaos hoida ja lasi kõlavaid trummeldusi. Lumelt leidsin ilvese jäljed. Ootan meie esimest kohtumist väga! Autotuledes maanteepervel olen teda küll paaril korral silmanud, aga see pole see.
Päikese metsa taha vajudes külmetus kõik, mis päeval vesine oli olnud. Ka tuul vaibus olematuks. See kõik kokku tekitab olukorra, kus iga väiksemgi samm kajab raginal kaugemale kui tahaks. Ma ei suutnud händkakule vastu tulla ja veidi vaiksemalt olla. Ilmselgelt segasin ta hiirejahti ja peale paari eemale lendu ta sügavamale kuusikusse hääletult kadus.
26. jaan 2008
Tellimine:
Postitused (Atom)