Laupäeval tegin värskete jälgede tiiru. Eelmisel õhtul sadas maha õhuke kuid kohev lumi. Ilmateade lubas, et püsib nulli või mõne miinuskraadi juures. Saigi hommikune minek paika pandud. Päeva algus oli aga hoopis tugevalt plussi läinud ja kippus vihmale juba. Läksin ikka.
See lörts ei olnud loomadele lemmik ilm. Sead olid kõige rohkem ringi tuustinud. Ühte nugise rida nägin. Põdra, kitse, nirgi, rebase jälgi ka veel. Orav oli ka usin liikuja.
Lootsin näha ka kakku. Aga ei ühtegi märki. Alles pimedas, kui hakkasin metsast välja lonkima, märkasin raiesmikul pika sabaga tegelast. Keskendunud jahimees püsis ilusti viis sekundit paigal, ei pilgutanud silmagi, ja sain tast pildi kätte.