Panen lindudele nokaesist nii söögimajja kui ka lahtisele alusele. Et kõigil mõnus võtta oleks. Päevalilleseemneid põhiroaks, kaerahelbeid kõrvaseks. Tihased käivad peki kallal.
Kui muidu on päevalilleseemned kõigi lemmikud, siis peale lumesaha külaskäiku tekkis väike erand. Üksik emaleevike armastab nüüd hoopis õue peal keksida. Sahk lükkas nimelt niivõrd madalalt, et tiris ka veidi muru ja mulda kaasa. Leevike käibki sealt vahtraseemneid otsimas. Puudel neid enam järel ei ole. Tugevad tuuled on teinud oma.
Kas vahtraseemneil on tõesti maitsvam mekk või on leevike nendega lihtsalt harjunud? Ka varem olen märganud, et kõige paremad kohastujad siin põhjalas on üsna konservatiivse ellusuhtumisega. Kui on valida uue ja vana vahel, siis on eelistatud ikka vana ja äraproovitud. Kindlapeale minek.